Uudised

Mõrrad ei tasu end ära

05. juuli 2010

 1. juuliks pidid Võrtsjärvel angerjat püüdvad kalamehed tasuma mitme tuhane krooni suurune mõrramaks, kuid angerjaid, mida mõrdadega püüda, on väga vähe.

Iga-aastane mõrramaks on kehtestatud üksnes angerjapüügiks kõlblikele mõrdadele. Kogutud raha eest ostetakse eelkasvatatud angerjaid, kes lastakse järve, et vääriskala sealt ei kaoks.

Paraku on mullusuvine suur sademete hulk angerja levikut tugevalt pärssinud. Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt rääkis, et tänavu mai lõpuks püüti seda kala 1,6 tonni, mis on mullusest kolm korda vähem. Selliseid vaeseid aegu on varemgi ette tulnud, näiteks 1980. aastate algul ning 1998. aastal.

Püügiga maksu tasa ei teeni

Mõrramaksu suuruse arvutamiseks jagatakse 5—10 aasta jooksul angerjatele kulunud keskmine summa mõrdade arvuga. Aastate jooksul on maks kõikunud nelja ja kuue tuhande krooni vahel, tänavu on see 4988 krooni. Kalameeste sõnul on summa nii suur, et püügiga seda ei maksa.

«Mõrrad ei tasu ennast lihtsalt ära, sest angerjat pole,» ütles kalamees Marko Vaher, kes on mõelnud kõik oma 11 mõrda järvest välja tõmmata. Vaheri arvates peaks riik appi tulema ning kas või omal kulul angerjamaime järve laskma.

Mittetulundusühing Võrtsjärve Kalanduspiirkond esitas 28. juunil põllumajandusministeeriumile maksepikenduse saamise taotluse. Ametlikku vastust veel tulnud ei ole, kuid kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi Viljandimaa büroo peaspetsialist Andres Oper arvas, et avaldus rahuldatakse. See tähendab, et mõrramaksu ei nõuta sügiseni, nagu tehti ka 1998. aastal. Ka limnoloogiakeskuse juhataja on kalurite taotlusele poolehoidu avaldanud.

Kas eelkasvatus on kasulik?

Kalamees Enn Kell näeb probleemi põhjust riigihankeseaduses, mis kohustab keskkonnaministeeriumi valima kõige odavama hinnaga asustusmaterjali pakkuja. Võrtsjärve puhul on see kohalik aktsiaselts Triton PR. Kella arvates kuluks hädasti ära võrdlus teiste pakkujate maimudega, et Tritonist tulevate kalade kvaliteeti kontrollida.

Kalamees Leo Aasa meelest pole eelkasvatatud angerjatest mingit kasu olnud. Ta meenutab aegu, mil vääriskala Võrtsjärve ei asustatud, kuid seda oli ikkagi palju rohkem. Aasa arvates tuleks angerjamaimude asustamisest loobuda.

Nii Kell kui Aasa leidsid, et mõrramaksu pikendamine ei lahenda muret, vaid lükkab lahenduse otsimise lühikeseks ajaks edasi.

«Alati, kui olukord on halb, tekib igasuguseid arvamusi,» nentis limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt ning lisas, et mõistab kalameeste muret.

Ta on kindel, et näiteks Hollandist või Taanist poleks efektiivsem maime osta. Pealegi kujuneks hinnavahe mitmekordseks. Triton PR ostab kasvatamisele minevad klaasangerjad Inglismaalt, kus maime püütakse vigastamisest hoidumiseks käsitsi kahvaga.

Kella meelest peaks võimaldama kalameestel endil otsustada, millised angerjad Tritonist ostetakse, kuid Järvalti sõnul näitavad uuringud, et tänu sorteerimistele, mida maimude kasvamise ajal tehakse, kosuvad kõik võrdselt.

Mõni aasta tagasi oli angerjaid piisavalt, kuid tänavu mõtleb kalur Marko Vaher mõrrad järvest välja võtta.
Mõni aasta tagasi oli angerjaid piisavalt, kuid tänavu mõtleb kalur Marko Vaher mõrrad järvest välja võtta.

 

Allikas: "Sakala"
Artikkel: https://www.sakala.ajaleht.ee/?id=281881
Foto: Elmo Riig

 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31