Uudised

Unistusest sai alguse Euroopa moodsaim kalakasvatus

14. detsember 2010

 Kaugel Tallinna linna­kärast, peaaegu lätlaste levialas Sõrve sääres tegut­seb isemoodi ettevõtte Arowana OÜ. Praegu käib tegevus küll alles maimumajas, kuid tagahoovis on Euroopa Kalandusfondi toel jõudsalt kerkimas tuhande-ruutmeetrine kasvufarm. Just selle maja võtmed on omanik Raul Schiffi suurim jõulusoov.

Saaremaale, Tallinnast ära kolis oma­nik Raul kolme aasta eest. Juba siis oli tal kindel plaan kala kasvatama hakata - see oli ta ammune unistus. Nüüd on visioon selge ja tulemus juba pea­aegu käeulatuses. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Jaapani õnnekala nime kandva ettevõtte käsutuses Euroopa moodsaim kalakasvatus.

„Kõik, mida kasvandus hakkab võimaldama näiteks temperatuuri reguleerimise mõttes, on nii suur pluss, et paljud vist ei aimagi," rääkis Raul Schiff. Näiteks toob ta katse, kus ühe perekonna maimud jagati ära kahe kasvatuse vahel ning kolm kuud hiljem kaalusid Arowana maimumajas kasvanud kalad üle kümne korra rohkem. „Kui ei teaks, siis ega keegi ei usuks, et need kalad on kõik õed ja vennad. Meil siin ideaaltingimustes kasvanud maimud on nüüd 145 gram­mi, tavatingimustes kasvanud aga 11,5," selgitas uhke omanik.

Tavatingimustega võrreldes on Arowanas teistmoodi just tempera­tuur. Nimelt on sealne kasvandus ehi­tatud soojaveefarmiks. Kõikide bas­seinide põhjas on küttetorustik, mis võimaldab temperatuuri väga täpselt reguleerida. Teisi selliseid Eestis ei ole.

Eeskuju kõikjalt maailmast

Rauli sõnul mõjutab temperatuur kala toitumist ja kasvu. «Kahekraadine temperatuurierinevus tähendab aastas umbes 40-protsendilist kaaluerinevust. Näiteks proovisime barramundiga, 28 kraadi juures kasvas ja sõi, aga 26,5 kraadiga ütles, et võid ise süüa," tõi ta näite.

Eeskuju on Raul Schiff võtnud kõikjalt maailmast, nii kodu lähedalt põhjamaadest kui ka kaugelt ookeani tagant. „Igalt poolt võtsime - USAst, Kanadast, Norrast, Iisraelist, Taanist ka natukene," loetles Arowana peremees. Kanadas ja Ameerikas pole ta küll käinud, kuid seal olevat mehel head tuttavad, kes jooniseid ja muid õpetusi saadavad. Peale selle on neil ka üks USA-st pärit raamat, mida Sõrve kalakasvataja kollaseks piibliks nimetab - seal olevat kirjas seda tüüpi kalakasvatuse terve „A ja O".

Seni on Arowanas proovitud, kuidas kasvavad tilaapiad, soolase vee forellid, triipahvenad ja barramundid ning kui kasvandus aasta lõpuks val­mis saab, hakatakse seal suure tõe­näosusega kasvatama just triipahvenat - need kalad on Rauli sõnul andnud parimaid tulemusi nii kasvu kui haigustele vastupanu osas. „ Sisuliselt võid ise basseinis mulistada ja mitte midagi ei juhtu - nii lollikindel kala on," kirjeldas ta.

Soolase vee kaev

Peale soojaveebasseinide on Arowanal veel hulk asju, mis nende kalakasvatu­se eriliseks ja tulusaks teevad.

Ülimoodne tehnika lubab ettevõttel hoida kokku näiteks tööjõukuludelt, sest peaaegu kõik teeb ära masin. „Meie töötaja on nagu operaator, kes vaatab, et kõik toimiks," selgitas Raul. Praegu ongi neil korraga tööl üks inimene, kes elab kohapeal lausa kolm-neli päeva.

Lisaks on Arowanal kasutada ka oma soolase vee kaev. „Ajasime soolase vee soont taga ja koostöös Eesti Geoloogiakeskusega selle ka saime. 105 meetri sügavuselt, kus on Balti mere põhjakihid, pumpame välja 11-promillise soolsusega vett," rääkis Raul Schiff avastusest. Kalale tähendab looduslikult saadud soola­ne vesi aga kiiremat kasvu ning pare­mat tervist ja maitset. Ka vesi peaks säilima puhtam.

Sellise majandamise juures peaks kasvatus end üsna kiiresti ka ära tasuma. Kalafarmi võimsus on plaa­nide kohaselt 150 tonni kala aastas, kuid Rauli sõnul võiks tubli olles 180

tonni ära tulla küll. Veel loodab Arowana omanik, et kala hind püsib samal tasemel - siis võiks äri end juba viie aastaga ära tasuda. „Kui kala hind langeb eelmise aasta tase­mele, siis oleks tasuvuse aeg kohe kahe- kuni kolmekordne," rääkis Schiff. Käibekiirus oleneb aga sellest, milline hakkab olema müügikala suurus - kas saab see olema 350-400 grammine ehk portsjonikala või hoopis 1,3-1,5 kilogrammine.

Süüa tuleb vähem, aga head kala

Et praegu on töös vaid maimumaja, mis firmale suurt ei teeni, ootabki Raul Schiff põhihoone valmimist. Seni on maimumajas kasvanud ports-jonikalad müüdud restoranidele. Arowanas kasvanud kalu saab süüa näiteks Tallinnas kohvikus Mosaiik, Villemi pubides üle eesti, Kuressaares La Perlas, GoSpas ning Saduus.

Kui kasvandus ühel päeval täie võimsusega tööle hakkab, rändab Arowanas sirgunud kala Hollandisse ja Saksamaale. Kala turustamiseks moodustati ka eraldi tootjate ühistu Ecofarm, mis ühendab endas viit Saaremaal ja kaht mandril asuvat kasvandust - ühistu sai ministri kin­nituse käesoleva aasta juunis.

Lisaks on Raul Schiffi ettevõte ühes Pähkla Vähi- ja Kalakasvatusega loonud oma kala-poodide keti. Esialgu tegutseb kolm poodi: kaks Tallinnas ja üks Saaremaal. Kui Saaremaal läheb hästi müügiks just kohalik kala, siis Tallinna inimesed pidid tihti eelista­ma Norrast tooduid. „Aga Tallinnas läheb küll kõik, millel kala nägu ees on," tõdes ta. „Eks me üritame rahva­le selgeks teha, et kui poes on kala hind 39.90, siis seda pole mõtet osta. Praegu muidugi on, nagu on - kõigil on rahakotid tühjad."

Kalabasseinide kõrvale võiks kerkida ka kasvuhoone

Lisaks kalakasvatusele on Raul Schiffil veel üks unistus - rajada kalafarmi kõrvale sellest kaheksa korda suurem kasvuhoone. „Kalakasvatuses me ju eraldame veest seal tekkinud süsihap­pegaasi ja nitraadid, mis on tegelikult väetised," selgitab Raul plaani.

Katsetega tahtis ta pihta hakata juba sel suvel, kuid et kalafarmi ehitus võttis loodetust pisut rohkem aega ja huvilisi leida ei õnnestunud, lükkus plaan 2011. aastasse.

Tegelikult on kalakasvatuse juurde kasvuhooneid rajatud ennegi. Raul teab näiteks, et paari aasta eest tehti Hollandis kalafarmi kõrvale tomatimaja, mis väga hästi tööle hak­kas. Ainuke mure on tal, et tegemist oleks väga suure investeeringuga. „ Sinna lähevad hästi kallid lambid, mis päikest mängivad kogu aeg, ja PRIA-s pole seni paraku ühtegi meedet, millest selliseks asjaks toetust saaks küsida," rääkis ta.

Kui aga Raul Schiffi idee teoks saab, võiksid kalade kõrval sirguda kõrvuti nii maasikad, tomatid, kurgid, salatid kui ka lilled. „See on ikkagi turustamise teema. Et kas on mõtet Hispaania salatikasvatajaga võistelda. Või teha hoopis palju ja erinevaid vah­vaid asju ning need siis restoranidesse müüa," selgitas ta. „Ma muidugi ei ole jõudnud veel taimekasvatust õppima hakata, aga paar raamatut olen läbi lugenud."

Meede 2.1. Vesiviljeluse investeeringutoetused

♦ EKFi meetme 2.1 raames on toetust saanud 21 projekti, toetati kuni 50% abikõlbulike kulude maksumusest.

♦ Toetusi on määratud 106 miljoni krooni eest. Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta oli 8 miljonit krooni.

♦ Arowana OÜ-le määrati meetme 2.1 raames toetust ligi 7,4 miljonit krooni.

Allikas: Maainfo
Artikkel: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1241&page=3328&action=article&
 

 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31