«Kindlasti muudab uus kord raskemaks nende elu, kes seadusi ei austa ning tegelevad röövpüügiga või käituvad lihtsalt hooletult,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus. «Mitmed trahvimäärad tõusevad, mis loodetavasti aitab tulevikus rikkumisi ära hoida. Selle tulemusel peaks ka kalavarude olukord paranema ning ausatel kalameestel olema põhjust rõõmustamiseks.»

Täna kiitis valitsus heaks määruse, millega kehtestatakse uued kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad ning nende arvutamise alused ja metoodika. Eelnõu põhimõte on, et sarnase kaitsestaatusega kalade puhul peaks kahjuhüvitamise määrad olema sarnased, seetõttu on mitme kalaliigi praegu kehtivat kahjuhüvitamise määra muudetud.

Kõige rohkem on suurenenud meriforelli ja jõeforelli kahjumäär 20 eurolt 30 eurole ning angerja kahjumäär 10 eurolt 30 eurole ühe kala kohta. Vähenenud on haugi kahjumäär 10 eurolt 7 eurole ja vimma kahjumäär 4,8 eurolt 2 eurole isendi kohta.

Uudsena on eelnõu kohaselt sätestatud kalaliikide kahjumäärad kilogrammi kohta. See on vajalik juhuks, kui ebaseadusliku püügiga kalavarudele tekitatud kahju tuvastatakse hiljem, mistõttu kannatada saanud kalu ei ole võimalik enam üle lugeda.

Nüüdsest loetakse kalavaru kahjustamiseks peale kala surmamise ja vigastamise ka kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamine, kui see kaasnes kehtivate õigusaktide nõuete teadliku rikkumisega.

Näiteks, kui inspektor tabab haugi püügikeeluga alalt õngitseja, kes haugid juba kotti pannud ja ilmselgelt kavatsenud need kaasa võtta, tuleb õigusrikkujal maksta kahjuhüvitist ka siis, kui kalu on veel võimalik vette tagasi lasta.

2010. aastal registreeriti kokku 1458 kalapüügi valdkonnaga seonduvat rikkumist, seal hulgas 760 selguseta kuuluvusega püügivahendite eemaldamist. Kalavarudele tekitatud kahju tuli hüvitada nende rikkumiste eest kokku ligi 800 000 krooni eest.