EST | ENG
 
 
 

Kalanduse hetkeseis

Võrtsjärve kalamajanduse arengukava aastateks 2007-2012 (koostajad Alo Laas ja Ain Järvalt)

Võrtsjärve kalavarude seisund 2007. aastal ja prognoos  (koostaja Ain Järvalt)

Eesti kalanduse, eriti ranna ja sisevete kalanduse sotsiaalmajanduslikud uuringud näitavad, et viimastel aastatel kalurkonna olukord järjest halveneb. Selline olukord on kujunenud ka Võrtsjärvel. Eelkõige on see tingitud kalahindade kiirest mahajäämusest võrreldes üldise
elukalliduse tõusuga, teisalt on piirkonniti kalavarud ülepüügi tõttu tugevasti kannatanud..

Kalamajandus Võrtsjärvel on oma arengus jõudnud etappi, kus tuleb tõsiselt analüüsida toimunut ja olemasolevat kalanduspoliitikat. Võrtsjärve näol on tegemist Eesti tingimustes eripärase veekoguga, kus kõrvuti looduslike kalaliikidega on suure tähtsusega angerjas, mille varude säilitamiseks investeeritakse igal aastal suuri summasid. Kõige tundlikumad looduslike tingimuste järskude muutuste, ülepüügi ja muude varusid ohustavate tegurite suhtes on koha ja haug, kelle arvukust kalandusuuringud ja kaitse püüavad säilitada optimaalsel tasemel. Kuna angerja maimud nn. klaasangerjad on järve toodud (ostetud) ja tema täiendus ei sõltu nagu teiste kalaliikide puhul, kudejate arvust, on majanduslikult põhjendatud neid võimalikult palju välja püüda.
Samuti lubatakse Võrtsjärves piiramatult püüda latikat, sest suhteliselt kasina toidubaasi juures on tema kudemistingimused siin väga
head. Seega on Võrtsjärve kalavarude haldamine seotud peamiselt kooskõla leidmisega kahe erineva pooluse vahel – kohalike liikide säästlik ja angerja maksimaalne väljapüük.

Põhimõttelised muutused seadusandluses sh püügiõiguse oksjoni kaotamine, on siiski suurendanud kalurite turvatunnet investeerimisel angerjamajandusse. Tänu angerjakasvatusele on siin võimalik kalurina elatist teenida kolm korda suuremal arvul kaluritel, kui seda
võimaldaksid ainult kohalikud liigid. Kindlasti on väga oluline säilitada ja parandada praegust olukorda Võrtsjärvel. Eeskätt tuleb kindlustada tööhõivet maapiirkonnas ja säilitada kohaliku kaluri iidset ametit kui Võrtsjärve majandamise lahutamatut osa. Võrtsjärvel oli aastakümneid
välja kujunenud oma kindel kalurkond. Vaatamata suhteliselt selgepiirilisele püügikorraldusele ja angerjavarude taastootmise süsteemile, on siiski ohumärk viimastel aastatel järjest kasvanud kalurite arv. Viimast on võimaldanud sagedased muudatused seadusandluses.
Järjest enam saab selgeks, et hädavajalik on välja kujundada pikemaajalisem kalanduse strateegia. Vajalik on tagada kalamajanduse efektiivne toimimine, selle seostatus muude tegevusaladega järvel ja selle ümbruses ning kohalike omavalitsuste ning riigi huvitatus kalanduse heast toimimisest.

(Koostaja Ain Järvalt, 2007.a.) 

© 2008 ConciseCms www.concise.ee