EST | ENG
 
 
 

Kuula Võrtsjärve!

(2-päevane, toodet pakutakse suvehooajal 1. juunist 31. augustini)

KIRJELDUS: Esimesel päeval saabub grupp (optimaalne suurus 15-30 inimest) Võrtsjärve Külastuskeskusesse Rannu-Jõesuus. Saabumisel antakse Võrtsjärve SA turismikorraldaja poolt põgus ülevaade külastuskeskuse tegemistest ja piirkonnast tervikuna, pakutakse kohvi-teed ja suupisteid.

 Peale külastuskeskusega tutvumist sõidetakse edasi Vehendi külas asuvasse Järvemuuseumi „Kalalasse“, kus akvaariumisaalis saab näha Eesti magevetes elavaid kalu, nende seas on ka haruldasi ja kaitse all olevaid liike. Ilma veeta akvaariumisse on välja pandud Võrtsjärvest püütud kõige suurema kala - valgeamuuri mulaazh. Kindlasti pakub huvi läbi suurendusklaasi jälgida lombis elavaid asukaid.

Limnoloogiakeskuse muulil ootab sõitjaid kalepurjekas ja tema lõbus kahemeheline meeskond. Kalepurjekas pakub ehedat elamust selle traditsioonilisel viisil. Süüakse angerjasuppi, pajatatakse lugusid endisaegsetest kalapüügiviisidest ja kaluritraditsioonidest ning Võrtsjärve piirkonna elust tänapäeval.

Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooniline puust traalerpurjekas, 
mida tema graatsilise välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel kasutati. Saleda kerega kalepurjekal on kaks kolmnurkset purje – masti küljes suur põhipuri ja selle ees väike kliiverpuri. Traalimisel liikus purjekas külg ees allatuult, vedades purjeka küljel kalet (traali). Nimi kale ongi tulnud traalimisel kasutatud suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Parematel päevadel, mis jäid 1930–1970 aastate vahele, võis Võrtsjärvel näha koguni 70 kalepurjekat.  

1960. aastate lõpus hakati Võrtsjärve asustama angerjamaime, mille tagajärjel hakati laialdasemalt kasutama mõrrapüüki. Üks püügiviis hakkas segama teist ning lõpuks kalega traalimine keelati. Peale keeldu kaotasid kaled oma mõtte ning ajapikku hävisid. 1985. aastal põletati Valma küla viimane purjekas jaanitules.

Kalepurjekate ehitamise traditsioonide taaselustamiseks loodi 2007.aastal MTÜ Kaleselts, kus ehitatakse nii kalesid kui sõudepaate ning nende tegevusega saab tutvuda nende kodulehel www.kaleselts.ee kui ka Valma külas kohapeal. Esimene tänapäevane Võrtsjärve kalepurjekas valmis Võrtsjärve SA toel 2005.aastal.

Kalepurjekas viib reisijad Pikasilla sadamasse, kus buss juba ootab ning sõidutab külastajad edasi Riidaja külas asuvasse Torupillitallu. Kus mujal võiks saada torupillimuusikast ja -traditsioonidest parema ülevaate kui legendaarsete Taulide rajatud Torupillitalus, ainult 10 kilomeetri kaugusel Võrtsjärvest.Torupillitalus võtab külalised vastu peremees Ants Taul, kes tutvustab torupillimuusikat ning pillivalmistamise traditsioone kui üht olulist osa Võrtsjärve piirkonna inimeste kultuurielust. Peremehe hobiks on lennundus, tänu millele saab lisaks torupillimuusikale põgusa pilgu heita ka lennundusega seonduvatele teemadele.

Torupillitalus süüakse ka õhtust, käiakse saunas, jäädakse ööbima.

Õhtul saavad külalised kuulata Anu ja Triinu Tauli kontserti autorilauludest, mis inspireeritud pärimusmuusikast.

Teisel päeval peale hommikusööki Torupillitalus sõidetakse külastama Tarvastu käsitöötuba, kus perenaine tutvustab kohalikku käsitööd ja mulgi kultuuri laiemalt. Käsitöö-õpitoas saab igaüks endale valmistada kaaruspaela (punane pael, mis ehib mulgi kuube). Tutvustatakse ja maitstakse Eesti rahvustoite, mis on ühtlasi toote viimane ja teemat kokkuvõttev tegevus. Vajadusel transporditakse grupp järgmisesse soovitud sihtkohta. 

 

PAKKUJAD: Võrtsjärve Sihtasutus, Järvemuuseumi „Kalala“; Torupillitalu, OÜ Anutar, Tarvastu Käsitöökoda

 

Tarvastu poldre linnuvaatlus torn

Tarvastu polder 

© 2008 ConciseCms www.concise.ee