Uudised

Harrastuskalapüügi arengukava tahab kalastamist popimaks muuta

27. oktoober 2009

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas aastateks 2010–2013 harrastuskalapüügi arengukava.

Harrastuskalapüügi arengukava peaeesmärk on populariseerida, lihtsustada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki kui tervislikku vaba aja veetmise võimalust.

Arengukava peaks lihtsustama harrastuskalapüügiga tegelemist, andma võimaluse rajada harrastajatele mõeldud infrastruktuure, suurendama püügivõimalusi, arendama kalastusturismi, toetama ühistegevust jpm. Nimelt näeb harrastuskalapüügi arengukava ette püügiõiguse saamise lihtsustamist kalastajale, kasutades selleks tänapäevaseid infotehnoloogilisi lahendusi.

Elektrooniline kalastuskaart tulekul

Praegu kehtiv kalastuskaartide taotlemise ja väljastamise kord on kohmakas ja põhjendamatult aeganõudev, seetõttu on vaja kogu kalastuskaartidega seotud menetluspakett kaasajastada. Siiani on peamiseks probleemiks olnud asjaolu, et kaarte menetletakse vaid tööajal ning see välistab näiteks piirarvudeta kalastuskaartide operatiivse saamise nädalavahetusel ja riigipühadel.

Tööväline aeg on kalalkäimise seisukohalt aga väga oluline. Seetõttu on esmajärjekorras tarvis muuta kalastuskaardi andmise korda nii, et see võimaldaks saada kalastuskaarte elektrooniliselt, ilma et ametnik protsessi tungiva vajaduseta sekkuks. Lähitulevikus oleks ilmselt lahenduseks eeskätt piirarvudeta kalastuskaartide operatiivsel soetamisel mobiilimakse või internetimakse võimalus.

Vaja on kasutusele võtta elektrooniline kalastuskaart, mille puhul jääks ära kaardi väljatrükkimine senisel kujul ning luba oleks vaid elektroonilisel kujul kalanduse infosüsteemis.

Keskkonnasõbralik püügivahend odavamaks

Arengukava seab eesmärgiks ka seni kehtinud harrastuskalapüügi püügiõiguse tasumäärade ülevaatamise. Püügiõiguse tasu suurus peaks olema proportsioonis kasutatava püügivahendi püügivõimsuse ja iseloomuga teiste püügivahendite suhtes ning võtma arvesse ka püügivahendi keskkonnasäästlikkust.

Suure püügivõimsusega ja keskkonnale kahjulikumat mõju avaldavate püügivahendite kasutamise tasu peaks olema kõrgem kui keskkonda ja kalavaru säästvate püügivahendite puhul. Ehkki alates aastast 2011 tõuseb püügiõiguse tasu, ei tohi selle tasu määrad olla liiga kõrged, sest muidu hakkavad need ligipääsu harrastuskalapüügile takistama.

Arengukavast selgub, et erinevates Eesti piirkondades on sageli põhjendamatult suured lahknevused harrastuskalapüügi vahendite kasutamisel. Pealtnäha sarnastel veekogudel on lubatud püügivahendid maakonniti väga erinevad ja nende kasutamisel puudub sageli põhjendatud alus, mis omakorda tekitab segadust harrastuskalastajate hulgas. Nii on probleemiks nakkevõrgu ja õngejada kasutamine harrastuskalapüügi vahendina Eesti siseveekogudes ja rannapiirkonnas.

Ettepanek on väljastada senise ühekuulise kestusega kalastuskaartide asemel nakkevõrkudele ja õngejadale ka lühemaajalisi kui ühe kalendrikuulise kestusega kalastuskaarte.

Arengukava peab vajalikuks püügikohtade väljaehitamist

Harrastuskalapüüki toetava infrastruktuuri arendamist pole taasiseseisvunud Eestis riiklikult toetatud, mistõttu on see struktuur puudulik.
Paljudes kalastuspiirkondades on suur vajadus avalike paadisildade, juurdesõiduteede ja parklate, lõkke ja laagriplatside, prügikastide jms infrastruktuuri järele. Vajalik oleks kaldalt püüdmise võimaluste loomine (nt roogu kasvanud järvede kohatine niitmine) jne.

Igaüheõiguse kohaselt on kalastamiseks ülioluline, et riik suudaks tagada kallasraja kasutamise kõigil avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Viimastel aastatel on kalastajatele oluliseks takistuseks olnud veekogudele ligipääsetavuse probleem ja seda ka avalikuks kasutamiseks määratud veekogude puhul.

Praegu on Eestis hinnanguliselt ligi 50 000 harrastuskalastajat, mis muudab selle suurima liikmeskonnaga vabaajaharrastuseks Eestis. Järgnevad jahindus (ca 15 600 jahimeest), jalgpall (ca 13 400 harrastajat), korvpall (ca 10 000), ujumine (ca 11 000) ja murdmaasuusatamine (ca 3200).
Vaata lisaks harrastuskalapüügi arengukava valmimise ja selle eesmärkide kohta keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://www.envir.ee/1094438 .

Allikas: Ain Lember /"Oma Saar"
Artikkel: https://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=47&artid=15947&sec=13&term=kala