Kolmapäeval, 1. juulil alustavad keskkonnaameti regioonibürood taotluste vastuvõtmist vähipüügilubade saamiseks.

Nii nagu eelmistel aastatel, on ka tänavu lubatud vähki püüda 1.-31. augustini. Püüda tohib vaid selliseid vähke, kelle pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni on 11 sentimeetrit või üle selle.

Olenevalt maakonnast ulatub kasutada lubatud vähipüügivahendi ööpäevade piirarv 100- 500. Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu üheks ööpäevaks ühe vähipüügivahendiga on 30 krooni.

Sel aastal on vähipüük täielikult keelatud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu ja Rapla maakonnas. Osalised piirangud on Saare maakonnas, kus püük on keelatud Põduste jões ja Laugi peakraavis, ning Harju maakonnas, kus püük on keelatud Jägala jões ja selle
lisajõgedes.

Kalastuskaarte vähipüügiks saab taotleda keskkonnaameti regioonibüroodest. Seda on kõige mugavam teha ID-kaardi abil internetis kalanduse infosüsteemi kaudu. Püügiandmed, sealhulgas alamõõduliste ja vette tagasi lastud vähkide kohta, tuleb kindlasti esitada kalastuskaardi andjale viie päeva jooksul pärast kaardi kehtivuse lõppu.

Lisainfot kalastuskaartide taotlemise ja väljastamise kohta saab samuti keskkonnaametist.

Keskkonnaministeerium tuletab vähipüüdjatele meelde, et haiguste leviku vältimiseks ei tohi püütud vähke ümber asustada teistesse veekogudesse ega püüda desinfitseerimata püügivahenditega järjest mitmel veekogul.

Desinfitseerimiseks võib püügivahendeid kuivatada otsese päikesekiirguse käes, hoida mitu tundi kuumas saunas, keeta, külmutada või töödelda selleks ette nähtud desinfitseerivate keemiliste ainetega.

Alates tänasest saab kalastuskaarte vähipüügiks taotleda Keskkonnaameti regioonibüroodest.