Uudised

Keskkonnaministeeriumi pressiteade: Võrtsjärve kalavarude seis on hea

13. jaanuar 2010

 KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE

12. jaanuar 2010
____________________________________________

Võrtsjärve kalavarude seis on hea

2009. aasta lõpuks valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring
Võrtsjärve kalavarude seisundi ning selle muutuste kohta, mille
põhjal võib järve kalavarude seisu pidada heaks. 

Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, mis on peamiselt
andnud leiba seal tegutsevatele kaluritele. Juba ligi 50 aastat püsivad
angerjavarud vaid tänu selle liigi asustamisele, sest Narva
hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on
noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud.

Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate
kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt varu on suhteliselt hea. „Kuigi
haugi arvukus ja saak on mõnevõrra taandumas mõneaastatagusest
rekordtasemest, on koha osas olukord isegi väga hea,“ ütles
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
„Sellest annab tunnistust 2009. aasta tugev kohapõlvkond, mis on
selle kümnendi arvukaim,“ märkis ta. 2009. aastal püüti Võrtsjärvest
välja ligi 50 tonni koha, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise
ning püügis esinevad üle kümneaastased isendid viitavad samuti kohavaru
heale seisundile. Ka koha toidupooliseks peetava tindi arvukus on samuti
tõusutrendis.

Herki Tuusa sõnul pole aga lood angerjaga kui Võrtsjärve kaluritele
suurimat tulu pakkuva liigiga kuigi head. „Eriti halvasti mõjus eelmise
aasta saagile suvistest sademetest tingitud Võrtsjärve pideva värske vee
pealevool, mis pani angerja liikumise tema peamisel rändeperioodil
seisma,“ täpsustas ta. Saagiks kujunes vaid pisut üle poole viimaste
aastate keskmisest ehk 13-14 tonni. Sarnaseid angerjasaagikuse järske
langusi on toimunud ajaloos ka varem, kuid saagid on järgnevatel
aastatel taastunud.

2010. aastal on plaanis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel asustada
Võrtsjärve ca 330 tuhat ettekasvatatud angerjamaimu. See kogus on ka
minimaalne kogus, mis tagab praeguse ligi 20 tonnise väljapüügimahu.
Angerjavarude taastamise maksavad kinni Võrtsjärvel tegutsevad nii
kutselised kui ka harrastuskalastajad.

Võrtsjärve kalavarude uuringuga saab tutvuda siin:
https://www.envir.ee/trykised/files/1277.pdf.
 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31