Uudised

Kalanduse tegevusgrupid asuvad rakendama piirkondlikke strateegiaid

10. märts 2010

 Põllumajandusministeerium on heaks kiitnud kõikide Eesti kalanduspiirkondade strateegiad ning nüüd saavad kõik kalanduse tegevusgrupid alustada Euroopa Kalandusfondi toel oma tegevuskavade elluviimist.

„See tähendab, et tegevusgrupid kuulutavad välja taotlusvooru, informeerivad ja nõustavad taotlejaid, hindavad laekunud projektitaotlusi, seavad need paremusjärjestusse ja esitavad seejärel PRIA-le,“ selgitas Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. Tema sõnul on see meede koos LEADER- lähenemisega osa Põllumajandusministeeriumi laiemast eesmärgist kaasata järjest enam kodanikuühiskonda otsustusprotsessi.

Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ rakendamiseks on määratletud kaheksa kalanduspiirkonda ning neis piirkondades on rannakalurite eestvedamisel loodud mittetulundusühingute põhimõttel tegutsevad kalanduse tegevusgrupid.

Strateegia koostamisel said tegevusgrupid planeerida tegevusi viies erinevas suunas: kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine, kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine, kalandusega seotud turismi arendamine ja rannaküla taaselustamine, tegevuste mitmekesistamine ja koolitustegevused. Enamik tegevusgruppe valisid oma strateegiatesse kõik viis tegevussuunda, kuid eelarve jaotus erinevate suundade vahel oli planeeritud erinevas mahus.

Strateegia koostamisel tuli tegevusgruppidel analüüsida piirkonna hetkeolukorda, tuua välja elluviidavad tegevussuunad, nende rakendamise põhjendus ja omavahelised seosed, samuti seosed teiste piirkonna strateegiatega, visioon ja eesmärgid vähemalt 2013. aastani, projektitaotluste hindamise kord ja kriteeriumid ning raha jaotus tegevussuundade vahel.

Hindamiskomisjoni kuulusid Põllumajandusministeeriumi, PRIA, Eesti Mereakadeemia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Kalaliidu, Maamajanduse Infokeskuse, Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Eesti kalurite Liidu ja TÜ Eesti Mereinstituudi esindajad.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetus on suunatud eelkõige piirkondadele, kus on madal asustustihedus või kalapüügi vähenemine või väikesed kalandusega tegelevad kogukonnad. Kalanduspiirkonnaks loetakse piirkonda, mis hõlmab mere rannikut või järve kallast või tiike või jõe suudmeala ning kus on kalandussektoris märkimisväärne tööhõive tase. Aastatel 2007–2013 suunatakse kalanduspiirkondade säästev arengu toetusteks 400 miljonit krooni.

EKF-i raha kasutamiseks on koostanud Põllumajandusministeerium Eesti kalanduse strateegia 2007–2013 ning EKF-i rakenduskava samaks perioodiks. 

Piirkondlike strateegiatega on võimalik tutvuda tegevusgruppide kodulehekülgedel:

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond - www.vortskalandus.ee   
MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu - www.pkak.ee   
MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing - www.vrky.ee   
MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu – www.kalanduskogu.ee   
MTÜ Saarte Kalandus - www.saartekalandus.ee   
MTÜ Hiiukala - www.hiiukala.org   
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts - www.lrs.ee   
MTÜ Harju Kalandusühing - www.harjukalandus.ee 

Allikas: Põllumajandusministeerium

 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31