Uudised

Karude järel tulid õuele haugid

15. aprill 2010

Sügisel oma koduõuel kolme karuga kimpus olnud mees juhatab nüüd õigele teele hauge, kes ühes suurveega tema põllulapil ja aiamaal ringi ujuvad.

Eilegi pani soomuseline seltskond marjapõõsaste vahel vee virvendama. Tänu päikesepaistele oli korraks näha, kuidas ühe suurema, tõenäoliselt emakala ümber kiibitses viis vibalikku isast. 

Vaibla külas elava Kaido Tillmanni talu asub Võrtsjärvest teisel pool suurt maanteed, kuid üht kraavi pidi voolab tema maale Emajõe vesi. Tema teada on kalad pidanud läbi vonkleva kraavi ning ühe truubi maha ujuma ligi kaks kilomeetrit, et aias lupsu lüüa.

«No on neil aga tahtmist!» imestas Kaido Tillmann. «Olen elanud siin talus kakskümmend aastat, kuid midagi säärast pole enne juhtunud. Mullu jõudis vesi küll aeda, kuid siis ilma kaladeta.»

Mullu sügisel rabistas taluõuel kolm karu, kellest looduskaitsjad ühe kinni püüdsid ja mujale viisid. Üleeile ujus sealt läbi kobras. Pardid ja konnad käivad asja juurde.

Haugi nägi Kaido Tillmann oma õuel esimest korda läinud pühapäeval. Ta silmas veele tekkivaid ringe ning asja lähemalt uurides märkaski nende põhjustajat. Seepeale piiras peremees võrguga õuel oleva tiigi, kus elavad kuld-, hõbe- ja punakogred.

«Selleks, et kogred välja ja haugid sisse ei pääseks,» selgitas ta. «Kui haugi isegi poleks, võib koger ikka välja ujuda ja kuhugi põllu peale või metsa alla ta ilmselt jääkski.»

Röövkala eemalhoidmisega jäi Tillmann oma sõnul siiski veidi hiljaks, sest on võrguga piiratud tiigis näinud kaht haugi. «Loodan, et neid vähemalt juurde ei pääse, muidu söövad kogred välja.»

Lisaks tõmbas peremees pika võrgu risti üle õue, et võõrkala tiigi piirkonnast üldse eemal hoida. Oma hinnangul on tal võrku aiamaal kahesaja meetri jagu.
Röövlite päästmine

Mõeldes sellele, et vee taan dumise järel võivad ka haugid kuivale jääda, on peremees asunud neid Võrtsjärve tagasi juhatama. Viimase nelja päevaga on ta koduõuelt kahvaga võtnud 14 haugi. Neist suurim oli ligi pool meetrit pikk ja võis kaaluda kilo või kakski.

Väljavõetud kalad paneb Tillmann suuremasse nõusse ja viib eemale teise kraavi, mis voolab Võrtsjärve tagasi. «Ma usun, et teen kaladele heateo,» lausus ta. «Neid ära süüa pole tahtmist tekkinud. Enamik on pealegi väiksed, jääksid kurku kinni.»

Sööta mees ei kasuta, vaid peibutab kalad latiga nende endi kombel laksutades lähemale.

Sügavas kohas ulatub vesi õues tublisti üle täismehe põlve, kuid üleni on vette jäänud vaid eemal asuv suvemajake, teised hooned on kuival. Vesi kerkis aprilli algul, kuid pole pererahvast häirinud — kui vaid kogred kaduma ei läheks.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti ütles, et haugi ei tohi kudemise ajal püüda. Täpsed keeluajad on piirkonniti erinevad, Võrtsjärvel näiteks on haugipüük keelatud jäävabast veest, 15. märtsist 30. aprillini, Emajões 10. maini. Keelust üleastujat ähvardab trahv.

Tuusti sõnul ei tohi keskkonnaametit informeerimata ka haugi ühest kohast teise elama viia ehk ümber asustada. Selleks on tarvis taotleda asustamise luba.


Allikas: "Sakala"
Foto: Elmo Riig
Artikkel: https://www.sakala.ajaleht.ee/?id=250244

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31