Uudised

Vee peale elamusi otsima

05. juuli 2010

Kevadised üleujutused on selleks korraks minevik ja jõed ammu taandunud oma sängidesse. Aga kas kadunud on ka veematkajaid ähvardada võivad ohud? Ja mida silmas pidada, kui on plaanis näiteks päevane kanuumatk mõnel Eestimaa jõel?

Kui tavaliikluses alluvad nii sõidukijuhid kui ka jalakäijad reeglitele, siis looduses valitseb suuresti määramatus.  Peamiseks ebatavaliste olukordade põhjustajaks kipub olema inimene ise — matka puhul nii sellest osavõtja kui ka korraldaja, kusjuures esimene eeldab, et teine tunneb ohte ja välistab õnnetusjuhtumi võimaluse.

Närvikõdi meelitab

Paraku kätkeb jõgedel sulavee ajal ja avamerel matkamine endas riski isegi siis, kui inimesed on korralikult ette valmistatud, riietatud ja juhendatud. Olukorrad võivad kiiresti muutuda ega sõltu alati osavõtjast või korraldajast.

Samas muudavad just närvikõdi ja võimalus teha midagi erilist veematkad ligitõmbavaks. Et pealtnäha süütust ettevõtmisest ei saaks õudusunenägu, tuleb nii matka tellijal kui ka korraldajal täita teatud reegleid.

Internetist kanuumatka otsides lööb pakkumiste paljusus silmad kirjuks. Tegelikult on valiku langetamine lihtne — tuleb vaid kodutöö ära teha. Kogu matkainfot ja kogemusi foorumitest ja tuttavatelt, loe läbi mõni artikkel matka ettevalmistusest, riietusest jne.

Muu hulgas tasub uurida, kas teenusepakkuja on ikka omal alal pädev. Kvalifitseeritud korraldaja kavandab matka korralikult, maandab riskid, tal on olemas turvalisuskava, ujumisoskusest, päästevõtete kasutamisest ja esmaabi andmisest rääkimata.

Matkakorraldaja koolitusi, kvalifikatsiooni, kogemusi ja tegutsemise kestvust uuri tema kodulehelt või matkaliidu veebist www.matkaliit.ee. Kui korraldaja avaldab enda kohta ainult telefoninumbri ja e-posti aadressi, otsi pigem keegi teine, kellel on ette näidata koolitused ja pädevustunnistused.

Kindlasti tasub põhjalikult mõelda, kas pakutav matk on ikka jõukohane. Kas see peaks olema sportlik ja raske või hoopis  lõõgastav retk rahulikus keskkonnas? Kui plaanis on minna rühmaga (näiteks klassiga), siis kaalu, kas teekond on jõukohane igale rühmaliikmele. 3–5 tunni ja 12–20 kilomeetri pikkune matk on suvisel kärestiketa jõel algajale veematkajale esimeseks korraks piisav pingutus.

Kogu matka võib rikkuda oludesse sobimatu veesõiduk, mis halvemal juhul läheb ümber isegi siis, kui sõitjad pole midagi valesti teinud.

Varustus on väga oluline

Järvedele ja tasase vooluga jõgedele sobib sale, lühike ja kiilja ristlõikega kanuu. Suurtele avaveekogudele ja suurvee-aegsetele jõgedele minnes tuleks valida suletud tekiga veesõiduk. Pühapäevasõitjale passib enim lai, lameda põhjaga kogukas kanuu.

Matkasüst on kanuust stabiilsem ja ka nobedam. Veematkajale pakutava varustuse seisukord on väga oluline ja kõneleb palju matkakorraldaja kohta. Räämas ja räsitud kanuud ning katkised päästevestid peegeldavad korraldaja   suhtumist ka kõigesse muusse.

Põhjalikumat informatsiooni veematkade kohta leiab  matkajuhi ajaveebist https://matkajuht.blogspot.com/2010/06/kanuumatk-on-tulemas-kuidas-ette.html.

Ulla-Maia Timmo on SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht.

Hüva nõu

•    Riietu vastavalt ilmateatele, kuid ole samas valmis ootamatusteks.

•    Kaitse end märja ja tuule eest. Võid selga tõmmata nii kõrge tuule- ja veepidavusega jope kui ka 100-liitrise prügikoti, millesse tehtud avad pea ja käte jaoks.

•    Arvesta ohutusvestiga. Vest lisab riietele veel ühe soojapidava kihi, samas ei tohi seda ka palavaga seljast maha heita.

•    Ära unusta peakatet. Laia äärega peakate kaitseb kõrvu ja kaela UV-kiirguse eest, mis on vee peal eriti tugev.

•    Kasuta kinniseid jalanõusid. Need hoiavad jalad soojas ja kaitsevad jalgu vigastuste eest, kui pead vette astuma.

•    Paki asjad veekindlalt.

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31