Uudised

Vähipüügiluba saab taotleda alates 1. juulist

05. juuli 2010

 Alates 1. juulist saab Keskkonnaametist taotleda vähipüügiluba püügiks vähinata või vähimõrraga. Sarnaselt varasematele aastatele on püük lubatud ainult augusti kuus.

Kui kahel eelneval aastal sai vähki püüda vaid 7 maakonnas, siis käesoleval aastal on see lubatud 12 maakonnas. Keelatud on aga püük Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas, samuti Saare maakonnas Põduste jões ja Laugi peakraavis ja Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes.

Jõevähki võib püüda ainult kalastuskaardi alusel, mida väljastavad püügiveekogu asukohajärgsed Keskkonnaameti bürood. Kalastuskaardi saamiseks tuleb esitada vormikohane taotlus. Blanketid on saadaval Keskkonnaameti maakondlikes büroodes ja ka siin (Kalastuskaardi taotluse vorm https://www.kalastusinfo.ee/media/File/Taotlus kalastuskaardi saamiseks.doc  Kalastuskaardi taotluse vorm ). Taotluse võib tuua ise kohale või saata postiga. ID-kaardi omanikel on võimalus oma taotlus esitada kas läbi Kalanduse Infosüsteemi või digitaalselt allkirjastatult. Viimane tuleb saata siis vastava regiooni üldmeilile, mille aadressid leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Interneti kaudu saab taotlusi esitama hakata 1. juulil kell 00:00, Keskkonnaameti büroodes alates 9:00. Taotluses tuleks kindlasti ära märkida püügi kuupäev ja püügi alguse kellaaeg, sest luba ise kehtib 24 tundi. Kui märgite vaid kuupäeva kehtib luba 00:00 kuni 24:00-ni. Näiteks kui soovite püüda 10. augustil alates kella 20:00-st, siis kehtib luba 11.augusti 20:00-ni. 

Loa väljastamiseks kulub keskmisel 1-3 päeva, postiga saates päev kaks kauem. Üldjuhul võib loa kätte saada ka kohe peale taotluse esitamist kuid selles osas tuleks kindlasti telefoni teel eelnevalt kokku leppida. Siinkohal tasuks meelde tuletada, et kalastuskaarti mobiilimakse abil endale veel soetada ei saa. Keskkonnaameti pitseri ja loa andja allkirjaga varustatud kalastuskaart peab igal vähipüüdjal taskus olema!

Väljastatavate lubade arv on piiratud. Maakonniti jagunevad vähipüügivahendi ööpäevade piirarvud järgmiselt:

1) Harju maakonnas - 200; 
2) Hiiu maakonnas - 100; 
3) Ida-Viru maakonnas - 100; 
4) Jõgeva maakonnas - 300; 
5) Järva maakonnas - 100; 
6) Põlva maakonnas - 300; 
7) Pärnu maakonnas - 100; 
8) Saare maakonnas - 600; 
9) Tartu maakonnas - 200; 
10) Valga maakonnas - 400; 
11) Viljandi maakonnas - 100; 
12) Võru maakonnas - 200.

Tasu ühe vähipüügivahendi ööpäeva eest on kõikides maakondades 30 krooni. Seejuures kehtib hind nii nata kui mõrraga püüdes. Erandiks on vaid Saare maakond, kus mõrra eest tuleb välja pisut enam -40 krooni. Vähipüügivahendi ööpäev on kalastuskaardi kehtivuse ööpäevade arvu ja kalastuskaardile kantud vähipüügivahendite arvu korrutis. Näiteks kui kalastuskaart kehtib 2 ööpäeva ja kaardile on kantud 5 vähipüügivahendit, siis antud kalastuskaardiga määratud vähipüügivahendite ööpäevade arv on kokku 10. Ühe kalastuskaardi alusel tohib vähipüügil kasutada kuni viit vähinatta või vähimõrda. Luba ise väljastatakse vaid konkreetsele veekogule ning kui soovite püüda näiteks mitmel jõel, siis tuleb iga veekogu kohta osta eraldi kalastuskaart.

Püük ilma püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) on keelatud! Selle vastu eksinuid võib oodata rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 18000 krooni. Lisaks tuleb hüvitada veel loodusele tekitatud kahju ning iga püütud vähi eest maksta täiendavalt 50 krooni.

Ja lõpetuseks, millega siis vähki üldse püüda? Ekslikult arvatakse, et parimaks söödaks on konn, millel nahk maha nülitud. Tegelikult on aga kõik konnad Eestis kaitse all, nende tapmine keelatud ning seadusega karistatav. Mõnede meelest sobib söödaks ka pisut roiskuma läinud liha. Tõepoolest, selle lõhn levib vees hästi ning peaks vähid ka ligi meelitama. Arvestada võiks aga asjaoluga, et pärast püüki pannakse vähid patta ning keetes annab puljongile "meeldivat" kõrvalmaitset ka vähi maosisus olev roiskuv ollus. Seega, sööt, mida püügiks kasutatakse, jõuab toiduahelat pidi ka lõpuks püüdjani. Parimaks söödaks võib pidada särge, mis on odav ja turul pea alati kättesaadav. Ühest normaalse suurusega kalast saab teha kuni 5 tükki, mis peaks katma ühe kalastuskaardiga kasutada lubatud püügivahendite söödastamise vajaduse. Võib kasutada ka maksa või neeru, mille lõhn vees samuti hästi levib. Ja kindlasti võiks need olla värsked!

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31