Uudised

VÕRTSJÄRVE KALANDUSPIIRKOND: Võrtsjärve teekond avastamata aardeks !!

10. november 2010

Allikas: Postimees (Tartu), Hindrek Riikoja
5. november 2010. a

Kui Facebooki otsinguribale sises tada sõna Võrtsjärv, leiab otsija eest lehekülje, millel pilte looduskaunitest paikadest nii palju, et soov Võrtsu äärde uudistama minna ei lase end kaua oodata. Seda lehekülge peab Võrtsjärve sihtasutus, mis on järve ümbrust nii hästi arendanud, et rahvusvaheline žürii valis piirkonna veeturismi avastamata aardeks.

Juba kümme aastat piirkonna puhke majanduse edendamise nimel tegutsenud Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul on Võrtsu-äärne piirkond juba ajalooliselt olnud kaunis suvituspaik. Ometi jäeti armsaks saanud koht ühel hetkel omapäi ja nüüd on sihtasutus Jaanika juhtimise all kümme aastat usinalt tööd teinud, et kunagine suvituskoht jälle säraks.

Viimati esitas Jaanika Kaljuvee Euroopa Kalandusfondile kaks taotlust - toetust küsiti ja ka saadi piirkonna ettevõtjate koolitamiseks ning Jõesuu puhkeala korrastamiseks.

„Kui me siin 2000. aastal alustasime, oli Jõesuu piirkond täiesti võsastunud, nii et me alustasime põhimõtteliselt võsatalgutega," kirjeldas Jaanika. Et seal ühel ilusal päeval kaunis rand oleks, peab järvekallast aga päris pikka aega järjekindlalt puhastama. Spetsialistid, kellega sihtasutus nõu pidas, on öelnud, et roogu peaks intensiivselt maha võtma tervelt kahe-kolme aasta jooksul, alles siis raugevat pilliroo jõud ja rand taastuks täielikult.

Milline rand siis välja võiks näha, võib iga huviline näha teisel pool järve, Vaiblas. Seal on turismiettevõtjad pidevalt tegutsenud ning liivarand on siiani alles.

Külalisi teiselt poolt maakera

„Ega meie eesmärk pole siia Pärnu moodi plaaži arendada," naljatab Jaanika ning lisab, et Võrtsu äärde on oodatud looduse- ja keskkonnasõbralikud inimesed. Näiteks juulikuus leidus selliseid inimesi üle kolme tuhande, teiste seas ameeriklasi, inglasi, sakslasi, prantslasi, soomlasi, rootslasi, hollandlasi jne.

Jõesuu puhkealal asub Võrtsjärve külastuskeskuski, kus iga sisseastujat tervitab naerusuine Maret Kallejärv. Tema sõnul külastatavuse üle kurta ei saa - inimesed käivad pidevalt sisse ja välja.

Enamik on küll möödakäijad ja suvitajad, kes kõrget vaatetorni silmates kinni peavad ja enne Tartu-Viljandi maanteel asuvat suurt punast silda hoopiski järve äärde keeravad. „Paljud jäävadki siia kohe mitmeks tunniks. Mis meele eriti rõõmsaks teeb, on see, et kõik need matkajad on selline hästi mõnus seltskond," rääkis Kallejärv.

Senistele matkajatele ja möödakäijatele on Jaanika Kaljuvee sõnul lisandumas needki; kes pärast avastamata aarete konkurssi on piirkonna vastu huvi hakanud tundma.

Nimelt loodi konkursi raames kolm veeturismipaketti: torupillimuusika- ja käsitööpakett „Kuula Võrtsjärve", linnuvaatluspakett „Vaata Võrtsjärve" ning tõeline kaluripakett „Maitse Võrtsjärve". Lisaks ootab külastajaid 2005. aastal eurorahade toel ehitatud kalepurjekas Paula.

Kalepurjeka korrashoid on rannaäärte puhastamise kõrval üks neist tegevustest, mille jaoks Euroopa Kalandusfondi meetmest 4.1 toetust küsiti.

Muu hulgas muretsetakse toetuse eest rattahoidja ja riietuskabiinid ning infokeskusele ja vaatetornile piksekaitsmed. See kõik täidab Jaanika Kaljuvee sõnul ühte eesmärki - arendada Võrtsjärve piirkond Lõuna-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks.

Sihtasutus koolitab abilisi

Et ainult ühel organisatsioonil nii suure piirkonna arendamisel jõust veidi puudu jääb, toetab sihtasutus ka piirkonna et tevõtjate tegemisi. Samast meetmest taotleti toetust näiteks kolme koolituse korraldamiseks.

Suve jooksul õppis pea 15 inimest pilliroost varjualuseid valmistama, augustis toimus väikelaevajuhtide koolitus ning sügisel ootab osalejaid internetiturunduse koolitus.

Sealjuures väikelaevajuhtide koolitamisel on sihtasutusel oma väike tagamõte. Kui seni oskas kalepurjekas Paulat juhtida vaid kaks meest, kes suvel päevast päeva tööd rabasid, siis nüüd on meestel lootust saada abiväge ja ka järeltulevat põlve.

Toetuse küsijaid vähe

Kõige rohkem muretseb Jaanika Kaljuvee hoopis selle pärast, et kohalikud pole kuigi aktiivsed kalandusfondist lubatud rahasid ära kasutama. ,,2009-2010 eraldati meile 2,7 miljonit aasta kohta, mis tähendab, et meil on 5,4 miljonit praegu kasutada ja sellest tegelikult ainult 1,5 on küsitud," sel­gitas sihtasutuse juhataja. «Põhiline probleem, mida ettevõtjad välja toovad, on see, et nad ei leia võimalusi kaasfinantseeringuks. Vallad on ka käpuli, mis tähendab, et nemad ei saa aidata," rääkis Kaljuvee.

Kuid toetusi on ettevõtjail ja Võrtsjärvel vaja, sest Jaanika sõnul on vaatamata viiele-kuuele arvestatavale puhkealale neid siiski vähe. „Paaditurism areneb pidevalt, nii et paadisildadest on ka puudus, kust saaks paate vette lasta," tõi ta näite.

Paatidega puutub Jaanika kokku ka läbi mittetulundusühingu Võrtsjärve Kalanduspiirkond, mille juhtimine samuti tema õlul on. „See sai loodud nüüd just 4.1 toetuste jagamiseks, sest meede nägi ette eraldiseisva MTÜ loomise. Meile esitatakse taodused, me vaatame need läbi, kiidame heaks ja saadame PRIAsse edasi," rääkis Kaljuvee MTÜ tööst.

Kõige rohkem taotlusi ongi MTÜ saanud lisaks rannaäärte korrastamisele just paatide soetamiseks. Vaid üks taotleja olevat soovinud oma väikesele töötlemisele külmutusseadmeid osta. Tegelikult võiks Jaanika sõnul selliseid taotlusi rohkemgi olla, sest Võrtsjärvel tegutseb ametlikult 41 professionaalset kalurit, kellest 75% on ka MTÜ liikmed.

Paljud kalurid on aga ulatanud abikäe järveäärse turismipiirkonna arendamiseks ja nii tuleb osa nende teenistusest hoopis turismist - külastajaid viiakse kalale, näidatakse, kuidas kala püütakse, puhastatakse, suitsutatakse ja muidugi ka süüakse.

„Ma arvan, et Võrtsjärve piirkond on kümne aasta pärast siseturul tunnustatud ja Läänemere regioonis hästi tuntud ja aas ta ringi toimiv aktiivse puhkuse sihtkoht. Siin on Eesti siseveeturismi keskus, mis jätkusuutlikult pakub hästi säilinud ja mitme kesiseid looduskooslusi," rääkis eesmärkidest Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee.

Kaljuvee sõnul on suureks abiks «Avastamata aarded 2010" konkursi võit, sest võitjad lähevad end tutvustama Brüsselisse, kuhu tulevad kokku kõik need, kes eripiirkondades on võitnud.

„Saame oma messiboksi, kahe päeva jooksul tutvustada oma piirkonda, siis on erinevad paneelid, kus arutatakse, kuidas edasi minna, kus eksperdid aitavad ja suunavad, kuidas end nähtavamaks ja põnevamaks teha veel," rääkis sihtasutuse juhataja.

Praegu käimas oleva projektiga .Jõesuu puhkeala väljaarendamine, jätkuetapp" loodetakse üks Võrtsjärve väravaist muuta külastajatele mugavamaks, atraktiivsemaks ja mitmekülgsemaks.

See peaks sihtasutuse hinnangul aitama kaasa, et Võrtsjärve ümbrusest areneks
Lõuna-Eesti atraktiivsemaid turismipiirkondi ja sealt siis aina edasi. Muuhulgas luuakse eeldused laevaliikluse regulaarse-maks muutmiseks Võrtsjärvel.

Meede 4.1. Kalanduspiirkondade säästev areng, projektitoetused

♦ EKFi meetme 4.1 seitsme aasta eelarve on 400 miljonit krooni.

♦ Meetme 4.1 projektitaotluste raames on seni toetatud 16 projekti, kokku on toetusi määratud ligi 8 miljoni krooni eest.

♦ Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta oli 3 miljonit krooni kalendriaastas ning 7 miljonit krooni kogu perioodi kohta.

♦ Projekte "Jõesuu puhkeala väljaarendamine, jätkuetapp" ja "Koolitused Võrtsjärve piirkonna ettevõtjatele" toetati vastavalt 284 369 ja 202 910 krooniga

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31