Uudised

Jõgi ületas ohtliku piiri

11. aprill 2011

Kuigi Emajõe tõusutempo nädalavahetusel veidi rauges, suurendab jõgi tasapisi oma valdusi ja kerkis üle ohtliku piiri. Tartu südalinnas Plasku all oleval kõnniteel lainetas eile vesi.

«Olukord on linnas rahuldav,» raporteeris eile lõuna ajal ülikoolilinna kõige vesisematele kohtadele tiiru peale teinud Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. «Jõgi ei uputa linnas veel kusagil nii, et peaksime midagi sulgema.»

Tänavuse suurvee esimene väike mure tekkis laupäeval Liiva tänaval, kus jõepoolses otsas tuli sulgeda kanalisatsioonitoru, et jõevood ei pääseks tunnelkollektorisse. «Õnneks seal midagi hullu ei olnud, panime kanalisatsiooni vaid natukeseks ajaks kinni,» rääkis Rein Haak.

Paadiga võib veel sõita

Emajõgi hakkab Tartut ohustama siis, kui veetase tõuseb 239 sentimeetrit üle hüdroloogide mõõdulati nulli. Selle piiri ületas jõgi laupäeva esimestel tundidel.

«Ohtliku taseme piir tähendab seda, et teatud kohtades võib vesi hakata häirima igapäevast elu ja kohati ka keldritesse tungida,» selgitas Rein Haak. Silmaga näeb ohtliku veetaseme saabumist Supilinnas: kui sealsete kraavide ja jõe veetase ühtlustub, on piir käes.

Eile kella kahe ajal päeval ulatus Emajõe veetase Tartus 254,4 sentimeetrit üle mõõdulati nulli, ööpäevaga oli vesi tõusnud 10,3 sentimeetrit. Esmaspäeva hommikuks oli see näit juba 262,6. Pisut enam kui nädalaga ehk 3. aprillist 11. aprillini kerkis Emajõgi 149 sentimeetrit. Eelmise nädala alguses tõusis vesi ööpäevas paar-kolmkümmend sentimeetrit, aga nädalavahetusel jäi ööpäevane tõus kümne sentimeetri kanti.

Rein Haak lisas, et jõel hoitakse pingsalt silma peal. Esialgu ei ole vaja piirata veeliiklust jõel. «Aga kui näeme, et mootorpaatide lained hakkavad kallast rikkuma, peame maavanemat paluma mootorsõidukiliiklus Emajõel sulgeda,» ütles ta.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) avaldas reedel ülevaate tänavusest suurveest, sealt selgub, et sel aastal algas kevadine suurvesi nädal tavalisest hiljem ehk
1.-2. aprillil.

Tipp selle nädala lõpuks

Tavaliselt jõuab veetase tippu kahe nädala jooksul alates suurvee algusest, mis annab põhjust oletada, et tänavusel kevadel on suurvee tipp 15. ja 16. aprillil. Suurveeaeg kestab enamasti ligi kaks kuud ja lõpeb mai lõpus.

EMHI andmetel oli tänavuse suurvee esimesel viiel päeval suurim veetõus Pärnu jõe vesikonnas ning Lõuna-Eestis Väike-Emajõel, Mustjõel ning Piusa ja Õhne jõel, kus tõus ületas kaks meetrit. Emajõe vesikonnas kerkis veetase üle meetri.

Tänavust suurvett ja nädala jagu hiljem saabunud kevadet varasematega võrreldes leiab EMHI, et Emajõe Tartu piirkonnas sarnaneb selle aasta kevad 1951. aastaga. Tol aastal algas kevadine suurvesi 4. aprillil ja kestis 63 päeva. Suurvee tipp oli 19.-20. aprillil, kui veetase ulatus 331 sentimeetrit üle nulli. Eelmise aasta suurveetipp oli sarnane, aga tuli 16. aprillil.

Tartlased võivad suurveest tingitud probleemide pärast tööpäeviti kell 8–18 helistada linna heakorratelefonil 1789. Kui üleujutuse tõttu on tekkinud elu või tervist ohustav olukord, siis tuleks helistada hädaabi numbril 112.

Võrtsjärv püsib jääkaane all

«Võrtsjärv ei tee veel mitte midagi,» iseloomustas Emajõge toitva suure veekogu olukorda Valmas elav kalur Marko Vaher. «Tänavu oli huvitav talv, järvel ei olnud ühtegi jääpragu. Ühel ajal surus järv jää kaldasse kõvasti kinni ja nii on senimaani, jää on nagu kitiga kinni.»

Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlase Lea Tuvikese sõnul oli Võrtsjärve jää märtsi keskel kohati oma 70 sentimeetrit paks, nüüd on soe seda õhemaks lihvinud.

EMHI andmetel oli Võrtsjärve veetase märtsi lõpus 50–60 sentimeetrit kõrgem kui sel ajal tavaliselt.

Aprilli alguses hakkas Võrtsjärv jõgedel alanud kõrgvee, soojema ilma ja sademete mõjul aeglaselt tõusma.

Esialgu tõusis järv tasapisi, üks-kaks sentimeetrit ööpäevas, ning 6. ja 7. aprillil juba kuni kuus sentimeetrit ööpäevas.

Laupäevast pühapäevani kerkis Võrtsjärv aga 8,8 sentimeetrit ja veetase ulatus 136,4 sentimeetrit üle mõõdulati nulli.

Eelmisel aastal hakkas Võrtsjärve jääkate lagunema 9. aprillil ja järv oli jääst puhas 24. aprillil. «Jüripäevaks on jää läinud,» kinnitas Marko Vaher. «Ei usu, et tänavu tuleb siinkandis suur uputus, vesi on sama kõrge nagu eelmisel aastal.»

Praegu samuti paksu kaane all oleval Peipsil hakkas mullu jää lagunema 2. ja 5. aprilli vahel ning 18. aprilliks oli järv jäävaba.

Allikas: Tartu Postimees
Artikkel: https://www.tartupostimees.ee/?id=417123

 

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31