Uudised

KALANDUSVÕRGUSTIK: Rannakalanduse edusammudest

20. detsember 2011

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) meedet 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” on Eestis rakendatud aastast 2008. Nelja aastaga on Eesti rannapiirkondades koostatud arengustrateegiad ning kohalikul tasandil rahastamiseks välja valitud suurel hulgal rannakalanduse ja kalurikogukondade arengut ning püsimajäämist toetavaid projekte.

Seda meedet rakendatakse 21 Euroopa riigis ning Eesti on olnud üks edukamaid, mida tõestavad paljud numbrid. Näiteks oli 2010. aasta alguses Eesti nende viie riigi hulgas, kus töötasid kõik planeeritud tegevusgrupid. Kokku käis sel ajal aktiivne töö vaid kümnes riigis. Tänaseks on 16 riigis kokku tegevust alustanud 185 kohalikku tegevusgruppi. Eestis on EKFi kaudu rannakalanduse toetamiseks plaanitud ligikaudu 26 miljonit eurot. Kokku on esitatud 318 taotlust ning tänase seisuga on toetus määratud 158 projektile, mis eurodes loetuna tähendab 9 miljoni väärtuses heaks kiidetud projekte. Lisades siia juurde tegevusgruppide toetused ning kohalikul tasandil heaks kiidetud projektid, mis ei ole veel jõudnud PRIA lõplikku kinnitust saada, võime julgelt öelda, et praeguseks on kogu perioodi kohta plaanitud summast otstarbe leidnud pool. See omakorda on ülejäänud Euroopaga võrreldes väga hea saavutus.

Sadamate ja lossimiskohtade uuendamine

Kalanduspiirkondade säästva arengu meetme raames toetatakse väikesadamate uuendamist ja arendamist. Selle tegevuse juures on võimalik toetust küsida näiteks kalurite olmehoone, kütusetankla või paadikuuri ehitamiseks, aga ka navigatsioonimärgistuse või kalalaeva remondiseadme ostmiseks. Kokku planeerivad kalanduspiirkonnad strateegiate kohaselt uuendada ligikaudu 60 sadamat või lossimiskohta.Tänaseks on sadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks toetust määratud 51 korral. Lisaks on praegu menetluses 15 projektitaotlust. Nii on näiteks Hiiukala tegevuspiirkonnas käimas ehitustööd Kõrgessaare sadamas. Mitmest projektist koosneva arenduse raames ehitati sadamasse külmhoone, soetati sinna seadmed ning uuendati sadamakaid. Sealjuures olid taotlejateks MTÜ Kõrgessaare Sadam ja MTÜ Kõrgessaare Külmhoone. Nii nagu enamik väikesadamaid Eestis, on ka Kõrgessaare eraomandis. See tähendab paljusid omanikke ning tihti erinevaid huvisid. Kõrgessaare on suurepärane näide, kuidas kohalikud kalurid ja sadamaomanikud on ühistegevuse ja koostöö käigus asunud parandama igapäevaseid töötingimusi. Peale selle, et kala praegusajatingimustes maale tuuakse, on ühiselt loodud ka võimalus selle ladustamiseks ja hoidmiseks. Viimane omakorda võimaldab leevendada kalapüügi hooajalisusest tulenevaid muresid. Vaadates kõiki kaheksat kalanduspiirkonda, on sadamate ja lossimiskohtadearendamiseks toetust leidnud pea 7 miljoni euro väärtuses projekte.

Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine

Kala töötlemise ja tootjalt otse tarbijale või poodidesse turustamise toetamise eesmärk on suurendada kala väärindamisega tegelevate ettevõtjate arvu ning luua nüüdisaja tingimused kohalikult püütud kala töötlemiseks. See omakorda võiks suurendada kala eest saadavat tulu. Siinkohal on võimalik toetust taotleda nii tootmishoone ehitamiseks kui ka seadmete soetamiseks. Tänaseks on toetust saanud 26 projekti, nende hulka kuulub nii rookimis- ja jääpurumasinaid kui ka külmikveokeid ja pakendajaid. Nii näiteks taotles Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevuspiirkonnas tegutsev kalamees ja ettevõtja toetust suitsukalatsehhi rajamiseks. Projekti esimeses etapis renoveeriti vana laohoone. Pärast seda soetati juba vajalikud seadmed: 200 kg kala mahutav suitsuahi, külmutus-, fileerimis- ja vaakumpakendamismasinad. Tulevikus on plaanis avada ka väike kalapood. Kahjuks on niisuguseid kohti, kus inimesed saaksid kohalikult püütud värsket kala või kalatooteid osta, Eesti rannakülades vähe. Või kui nad ka olemas on, ei tea siiski enamik eestlasi, kust võiks kohalikku kalatoodet saada.

Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine

Turismi on võimalik kalandusega siduda mitmel moel, olgu selleks turistidele kalastusretke korraldamine või lihtsalt rannapiirkonnas majutusteenuse ja kalatoitude pakkumine. Samuti meelitab turiste kohale korrastatud rannaala või ajalooline kaluriküla. Muu hulgas toetatakse kalandustraditsioonide tutvustamisega seotud projekte. Praeguseks on turismiteenuste arendamiseks ja rannakülade taaselustamiseks toetust määratud 1,5 miljoni euro väärtuses. Merendust, traditsioonilist rannaelu ja kohalikku toitu propageeriva koolituskeskuse Rannarahva Koostöökoja rajamiseks on Liivi Lahe Kalanduskogu tegevuspiirkonnas toetust küsinud MTÜ Ühinenud Rannarahvas. Rannarahva Koostöökojas on kavas korraldada koolitusi, seminare ja töötube, kus tutvustatakse turistidele rannaküla elulaadi, propageeritakse kalaroogade valmistamist ja tarbimist ning tutvustatakse ja võimaldatakse külastajatel praktiseerida ajaloolisi kalapüügiviise.

Tegevuste mitmekesistamine

Tegevuste mitmekesistamine tähendab kalapüügi kõrval mõne muu tegevusega lisatulu teenimise võimaluse loomist. Siinkohal on võimalik toetust taotleda kalandusettevõtjal, kes soovib laiendada oma tegevust selleks, et tulla paremini toime kalapüügi hooajalisusest ja kalavarude vähenemisest tulenevate majanduslike raskustega. See tegevus võib olla seotud ükskõik missuguse valdkonnaga. Tänaseks on tegevuste mitmekesistamisteks toetust määratud 55 korral. Lisateenistust võib leida kalanduse ja merendusega rohkem seotud tegevustest, aga ka hoopis mujalt. Näiteks on Virumaa Rannakalurite Ühingu tegevuspiirkonnas tegutsev kalur leidnud lisateenistuse pillimehe ametiga. Selleks taotles ta toetust süntesaatori soetamiseks. Nii kohalik tegevusgrupp kui ka PRIA leidsid, et tegu on igati sobiva ettevõtmisega, toetamaks kaluri toimetulekut. Samuti on nii Virumaal kui ka mitmel pool mujalgi toetuse abiga soetatud halupuumasinaid, millega on võimalik pakkuda küttepuude valmistamise teenust kohalikul tasemel. Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu on heaks kiitnud ja toetanud lisategevusena pesumaja rajamist ja selleks vajalike seadmete soetamist. Viimanegi on hea näide sellest, kuidas hea idee olemasolul on toetuse abiga võimalik panna alus ettevõtmisele, millest võib hea majandamise tulemusel kujuneda tähtis lisasissetuleku
allikas.

Koolitustegevused

Kalanduspiirkonnas tegutsevate kutseliste kalurite, kalandussektori töötajate ja turismiettevõtjate koolitamine toetab kõikide teiste tegevussuundade elluviimist. Koolitusi on vaja nii kutseoskuste edendamiseks kui ka näiteks projektikoostamisoskuse parandamiseks. Eesti kalanduspiirkondade peale kokku on koolituste korraldamist toetatud 18 projekti raames. Nii on näiteks Saarte Kalanduse tegevuspiirkonnas toetatud ja ellu viidud kala- ja mereturismi giidide koolitus. Saaremaal tegelevad paljud kalurid lisaks kalapüügile selliste turismiteenuste pakkumisega nagu majutus, toitlustamine, matkade ja loodusretkede korraldamine. Sellest tuleneb ka vajadus täiendusõppe järele. Koolitus hõlmas muu hulgas giidieetikaga seonduvat, inglise ja soome keele õpet, kalandusretke korraldamise ja meresõiduohutuse temaatikat, aga ka saarte pärandkultuuriga tutvumist. Harju Kalandusühing on toetanud koolituste sarja „Mõttemustrite murdmise koda”. Tegu on ettevõtlus- ja loovuskoolitusega, mille peamine eesmärk on õpetada kaluritele ja kalandusega seotud ettevõtjatele ideede arendamist reaalselt teostatavaks projektiks ning koolitada välja võtmeisikud, kes oleksid edaspidigi võimelised kalandusettevõtjaid ja projektide elluviimist nõustama. Koolituse tulemusena peaks osalejad oskama loovamalt mõelda ja samas olema suutelised oma ideid ellu viima. Head ideed – need ongi ju arengu alus.

Sirli Nellis
Kalandusvõrgustiku büroo,
Maamajanduse infokesku

 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31