Uudised

KALANDUSVÕRGUSTIK: Sünergia Võrtsjärve ümber

21. jaanuar 2012

 

Võrtsjärvega seostub paljudel angerjasupp ja kalepurjekas. Piirkonna kuvandi loomise taga on tugev meeskond, kes ka peale pikka koos toimetamist on endiselt täis energiat saavutama uusi eesmärke, millest igaüks soovib muuta kodukoha elukeskkonnana kvaliteetsemaks. Nii viiakse järgemööda ellu erinevaid projekte kasutades ära kõikvõimalike vahendeid. Aegajalt võetakse aga ka aeg maha, et vaadata tagasi ja pidada aru, kuidas edasi.

Võrtsjärve piirkond on potentsiaalsetele külastajatele atraktiivne nii oma ajaloolise ja kultuurilise tausta kui looduslike eripärade tõttu. Kuuludes Euroopa Liidu Natura 2000 linnu – ja loodusalade võrgustikku meelitab Võrtsjärve piirkond küll küllaltki palju matkajaid ja telkijaid, kuid nende liikumine looduses on seni olnud reguleerimata ja põhjustanud enim külastatavates paikades suurt looduskeskkonna häirimist.

Siin võtsid kohalikud inimesed asja käsile ning kasutades ära kõiki võimalusi korrastasid piirkonna. Võrtsjärve Sihtasutus loodi juba 2000. aastal ning sealt alates on töötatatud sihikindlalt piirkonna arengu heaks. Üks suurtest projektidest on ”Jõesuu puhkeala väljaarendamine”, mille eesmärgiks on Võrtsjärve piirkonna ühtse, mitmekesise, külastajasõbraliku kuid samas ka keskkonnasäästliku ja turismiteenuste võrgustiku ja veetee välja kujundamine ning seeläbi Võrtsjärve piirkonna arendamine Lõuna-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks.

Jõesuu puhkeala detailplaneeringu kohaselt on alale planeeritud ja nüüdseks ka Euroopa Liidu ja KIKi toetusel välja ehitatud külastuskeskus koos vaatetorni, karavanide parklate, telkimisvõimaluste ja randumissillaga. Külastuskeskuse sisustus valmis Leader meetme toel. Rannakalanduse säästva arengu meetme vahendeid kasutati rannaala roost ja võsast puhastamiseks, piirdehekkide rajamiseks ja suunaviitade ning liiklusmärkide paigaldamiseks. Lisaks valmisid kalandustoetuse abiga riietuskabiinid, rattahoidlad, soetati kanuud väljarentimiseks ning korrastati kalepurjekas „Paula“.

Nii on ümber Võrtsjärve korrastatu teisigi paiku. Eeskujulik on siinjuures see, kuidas on suudetud ühe eesmärgi nimel, oma kodukoha arengu hüvanguks tööle panna kõikvõimalikud erined rahastuallikad. Sünergia loomine erinevate fondide vahel on väga kuum teema ja keeruline küsimus kõikjal Euroopas. Samuti räägitakse sellest palju seoses uue programmperioodiga.

„Meie Võrtsjärv“

Tegemaks kokkuvõtteid 2011-ndast aastast ning arutlemaks tuleviku suundade üle peeti möödunud aasta lõpus konverents „Meie Võrtsjärv“. Konverentsi eesmärgiks oli Võrtsjärve olukorra, piirkonna majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete protsesside kirjeldamine, trendide määratlemine ning vajalike jätkutegevuste kavandamine. Konverentsil räägiti Võrtsjärvest ja selle ümbrusest kui elu- ja töökohast, eneseteostuse paigast ja ettevõtluse võimalusest. Kõne all oli arengute planeerimine piirkonnas, Võrtsjärve veetaimestiku levik ja seda määravad tegurid, rahvusvaheline koostöö Living Lakes koostöövõrgustikus ja Võrtsjärve maine. Samuti anti ülevaade konverentsile eelnenud ettevõtmistest.

Märtsis ja aprillis leidsid aset Võrtsjärve teemalised kohtumised piirkonna koolide õpilastega ja kohalike elanikega. Kokkuvõtted kohtumistest ja küsitlusest tehti 12. mai konverentsil.
Lisaks viidi läbi õpilaste joonistusvõistlus teemal „Minu Võrtsjärv“, mille parematest töödest koostatud näitus pandi konverentsi ajaks üles Pärimusmuusika Aita.

Samuti korraldati meenekonkurss "Võrtsjärve suveniir 2011". Konverentsi eel selgitasid korraldajad välja piirkonna parima suveniiri. Võitjaks osutus Silver ja Maive Karu tehtud kalameeste põll.
Turismi asjatundjatele korraldati 11. mail 2011 ümarlaud, mille teemaks oli Euroopa järvedega seotud säästev ja jätkusuutlik turism. Ümarlaua moderaatoriks oli rahvusvahelise võrgustiku Living Lakes president Marion Hammerl Saksamaalt.

Konverents andis kõigile osalejatele parema ülevaate piirkonna probleemidest. Seetõttu pidas konverentsi korraldustoimkond vajalikuks olukorda ka peale konverentsi analüüsida, et vajalikud abimeetmed koheselt kasutusele võetaks. Nendest aruteludest said alguse uued edasiviivad algatused. Hea näide on angerjamajandamise ja mõrramaksude korraldamiseks organiseeritud arutelud ja vastavad ettepanekud Riigikogule. Ühiste arutelude ja ettepanekute tulemusena koostas ja algatas Keskkonnaministeerium keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, milles arvestatakse kalurkonna poolt esitatud ettepanekutega. Probleeme koorus välja palju, seega ka järgmise aasta tegemistes tuleb leida mitmeid lahendusi nt kalapüügiõiguse ja kalavarude korraldus, järve kinnikasvamise teema või siis kuidas lahendada sadamate väljaarendamise probleemid.

Konverentsi ja sellega seonduvaid tegevusi korraldas Võrtsjärve Sihtasutus koostöös Võrtsjärve Ühenduse, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna, Euroopa Liidu Leader Programmi ja Euroopa Kalandusfondi, Viljandi linnavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ning Viljandi, Tartu ja Valga maavalitsusega.

Konverentsi fotod: https://vortsjarv.ee/vortsjarv/vortsjarve-konverentsi-2011

Konverentsi videod: https://avalik.vortskalandus.ee/v6rtsj2rve_konverents/

Allikas: Kalandusvõrgustik, Sirli Nellis

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31