Uudised

MAALEHT: Euroopa võitleb kala ülepüügiga

11. mai 2012

Eestit külastanud Euroopa kalandusvolinik Maria Damanaki soovib vähendada importi ja asendada püük rohkem kalakasvatusega.

"Et oleks kalandus ja kalatööstus, peab olema kala," ütles Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki, tõdedes, et nõudlus kala järele suureneb.

Damanaki sõnul käib praegu Euroopas 60% ulatuses ülepüük, samas imporditakse 70% või rohkemgi kalakasvanduse toodangust, mis siin toidulauale jõuab.

Siin peituvadki kalandusreformi peamised põhjused.

Reformi eesmärk on arendada vesiviljelust ja toetada kalanduslikku väikeettevõtlust rannapiirkondades.

Ka ootab Euroopat laevade arvu vähendamine. "Seni on püügivõimsuste reguleerimisse pandud palju raha, aga püük pole vähenenud," lausus Damanaki. "Eesti on siin hea erand."

Ka on Eestil head väljavaated kalakasvatuse arenguks.

"Eesti on edukalt arendanud ELi liikmesriikide ja Läänemere piirkonna koostööd," ütles Damanaki. "Ta on edukas euroraha kasutamisel."

Küll tunnistas volinik, et EL pole pööranud piisavalt tähelepanu Eestis traditsioonilisele rannakalandusele ning väikesemahulisele kalandusele.

Olukorra parandamiseks on kavas edaspidi kaasrahastada väikeprojekte toitiustuse, turismi, püügi ja töötlemise alal, samuti väikealuste soetamist 75% ulatuses.

Keskkonnaminister Keit Pentusega arutas ELi kalandusvolinik kalavarude kaitse meetmeid Läänemerel ja püügikvootide kehtestamist.

Iga aasta oktoobris kehtestab EL Läänemere kvoodimääruse, pannes paika kõige tähtsamate Läänemere kalavarude püügi. See puudutab ka Eestit.

Pentuse sõnul ei ole Läänemere räime- ja kiluvarud ohustatud, mõned varud on pikaajalisest keskmisest isegi märgatavalt kõrgemal tasemel.

"Seetõttu oleme olnud rahulolematud Euroopa Komisjoni senise äärmusliku praktikaga kilu- ja räimepüügi võimaluste radikaalsete kärbete osas," lausus Pentus.

Püügikvootide vähendamine peab toimuma järk-järgult, arvestades kalaliikide omavahelisi suhteid toiduahelas.

"Kuna tursavarud on oluliselt kasvanud ja turska võiks püüda rohkem, tähendaks see omakorda, et ka kilu ja räime jääks kaluritele rohkem püüda," hindas Pentus.

Mullu pakkus Euroopa Komisjon võimalusena välja Läänemere kilu-, räime- ja tursavarude ühise pikaajalise majandamiskava koostamise.


EESTI EESMÄRGID ERINEVAD PALJUDE TEISTE OMADEST

Kuidas hindavad liikmesriigid Euroopa Liidu kalanduspoliitikat?

Eesmärk: maksimaalse jätkusuutliku taseme saavutamine kõikide kalavarude osas aastaks 2015..

Eesmärk: piirkondlike otsustusvõimaluste avardamine.

Eesmärk: individuaalsed püügikvoodid ehk riigile eraldatud püü-givõimalused, mis on jaotatud siseriiklikult kutselise kalapüügiga tegelevate isikute või laevade vahel.

Eesmärk: tagasiheite keeld.

Hinnang: enamik liikmesriike, ka Eesti, peab tähtaega ebareaalseks. Eesti on teinud ettepaneku sõnastada eesmärk nii: tase tuleb aastaks 2015 saavutada seal kus võimalik.

Hinnang: enamik liikmesriike toetab seda. Segadust tekitab võimalus delegeerida õigusaktide väljatöötamine komisjonile, kui kalavarude kaitse eesmärgid ei ole täidetud. Enamik liikmesriike sellega nõus ei ole, Eesti aga toetab seda ja soovib võimalikult suurt regionaliseerimist.

Hinnang: enamik liikmesriike ei toeta kohustuslikke püügikvoote, vaid Suurbritannia, Hispaania, Taani, Rootsi, Holland, Läti ja Eesti põhimõtteliselt nõustuvad.

Eestil on kogemus individuaalsete ülekantavate püügivõimaluste rakendamisel alates aastast 2001.

Hinnang: enamik liikmesriike ei toeta täielikku keeldu, Eesti toetab.

Allikas: Euroopa Komisjon
Allikas: Maaleht, Heiki Raudla
10. mai 2012. a

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31