Uudised

Valitsus arutas kutseliste kalurite püügivõimalusi

31. oktoober 2012

 

Valitsuse istungil tutvustati kutseliste kalurite püügivõimalusi ja –tasusid järgmiseks aastaks. Püük rannikumerel ja siseveekogudel jääb tänavusega samale tasemele. Vastavalt esmaspäeval EL kalandusnõukogus toimunud läbirääkimistele kasvab Eesti räime- ja kilupüük Läänemerel.

Valitsuse istungil olid arutlusel kutseliste kalurite püügivõimalused Eesti rannikumerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja teistel siseveekogudel ehk otsustati lubatud püügivahendite arv nimetatud piirkondade kaupa. Tänane otsus ei puuduta üldist lubatud saaki Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, see otsustatakse novembris Eesti ja Venemaa vahelise kokkuleppega. Samuti ei kajastu siin Läänemere räime ja kilu kvoodid, milles saavutas Eesti Luksemburgis toimunud läbirääkimistel oma eesmärgi ning üle mitme aasta suureneb meie kalapüük Läänemerel.
 
“Püügivõimaluste juures tuleb tõsiselt arvesse võtta meie kalavarude olukorda, et ei püütaks rohkem kui varud lubavad. Arvestades teadlaste soovitusi, siis järgmisel aastal üldine püük siseveekogudes ja rannikumerel ei suurene ja kalade kaitseks plaanitakse ajutisi püügipiiranguid nii Väinamerel, Liivi lahel kui ka Peipsi järvel,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
 
Teiste kalapüügi vahendite piirarvud on jäetud samaks. Erandina vähendatakse rannikumerest angerjate püügiks lubatavate rivimõrdade arvu, mis väheneb taas 15 protsendi võrra. Läänemere angerjavaru on vähenemas ja selle taastamiseks on vaja nende püüki vähendada. Vastavalt Euroopa Liidu angerjamajandamiskavale on vähendatud rivimõrdadega püüki viimasel viiel aastal ning 2013. aastaks on Eesti täitnud kohustuse vähendada spetsiaalseid angerja-püügivahendeid poole võrra võrreldes 2007. aastaga.

Üldiselt siseveekogudes püügiõiguse tasud jäävad tänavustega võrreldes samaks. Erandiks on vaid angerjapüügivahendite püügiõiguse tasu nendes veekogudes, kuhu on asustatud angerjat. 2011. aasta heade koha saakide tõttu tõuseb pisut tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmine mõne püügivahendi osas, kuid endiselt on need tasud kolm korda väiksemad kui 2011. aastal.

Püügiõiguse tasudest laekuvad summad katavad üldjuhul Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tehtavaid kulutusi kalavarude uuringute, kalakasvatusliku taastootmise ja kalapüügi järelevalvealaste projektide elluviimiseks.
 
Lisainfo:
 
Pille Rõivas
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
Tel 626 2811, mob 506 4608
e-post pille.roivas@envir.ee 

 

Allikas: KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 26. oktoober 2012

 
Aprill
2024
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30