Uudised

Osoon uuris Võrtsjärve kalavõrke koos Maaülikooli teaduriga

22. november 2012

Võrtsjärves on loendatud kokku 35 kalaliiki. Kui palju kalu tegelikult järves elab? Igal aastal teevad kalateadlased Võrtsjärvel seirepüüke, et saada infot kõikide järves leiduvate kalaliikide kohta. „Osooni" võttegrupp ühines võrkude väljavõtmisel Maaülikooli Limnoloogiakeskuse vanemteaduri Arvo Tuvikesega.

Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse teadlased on regulaarselt seirepüüke teinud juba alates 2005. aastast. Püügid toimuvad igal aastal suve teises pooles ja sügisel ning hõlmavad 12 püsiseireala. Teaduspüük toimub standardsete, erinevate silmasuurustega komplekteeritud võrkudega. Mil väikseim silm on viie millimeetrise läbimõõduga, siis suurima läbimõõt ulatub 85 millimeetrini. Nii jäävad võrku nii Peipsi tindid kui ka suuremad latikad. „Meil on kahte tüüpi võrgud, osad ujuvad, teised uppuvad, siis püüab terve veesamba läbi,“ selgitas Tuvike.

Selleaastased püügid on näidanud ahvena head järelkasvu. Samuti on Tuvikese hinnangul viimastel aastatel hakanud kasvama Peipsi tindi arvukus. „Võrtsjärves on jälle hakanud sellised kõrge veetasemega aastad. Tindil läheb elu paremaks, kuigi järv sellele väga hästi ei sobi,“ lisas vanemteadur. Samas võimaldab tintide rohkus järeldada, et järve seisund on suhteliselt hea.

Päeval, mil „Osoon“ teadlastega ühines, olid saagid alla keskmise ning võrku jäid peamiselt väiksemat sorti kalad. See ei tähenda, et järves ujuvad vaid maimud. „Kahjuks seiremeetodika on selline, et alati ühekordsete püükidega mingisuguseid lõplikke järeldusi me teha ei saa. Me teeme neid siin mitmes korduses ja koha peal,“ märkis Tuvike.

Vanemteadur lisas samas, et tema arvates on kalurite püügikoormus hetkel optimaalne. Kalasaagid on püsinud juba aastaid stabiilsena.

Vaata lõiku siit: https://teadus.err.ee/artikkel?id=7979&cat=1&pg=1
 

Allikas: https://teadus.err.ee/artikkel?id=7979&cat=1&pg=1

 
Aprill
2024
E
T
K
N
R
L
P
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30