Uudised

Väikesadamad vajavad terviklikku arendamist

04. detsember 2012

 

Riigikogu merenduse toetusrühma ja väikesadamate arenduskeskuse kohtumisel leiti, et iseenesele probleemide etteveeretamine, et neid siis kangelaslikult ületada, tuleb lõpetada.

Näide tegelikust elust: Eestisse on PRIA toel rajatud mitu kalasadamat (näiteks Orjaku ja Jaagupi) kus pole võimalik tegeleda muuga kui vaid kala vastuvõtuga. Purjekaid nendel kaidel vastu võtta ei tohi ja tegelikult ei saagi, sest sissesõit sadamasse pole purjekate jaoks piisavalt sügav.

Kalandusfondi rahadega on rajatud korralik sadam – ehitatud kai, kaevatud sadamabassein ja faarvaater ning rajatud vajalikud hooned, tankla ja muud tehnosüsteemid.

Paraku on faarvaatri sügavuseks maksimaalselt 1,5 meetrit, mis sobib suurepäraselt madalapõhjalistele kalapaatidele, kuid millest jääb väheseks jahtidele. Seega on välistatud purjejahi sisenemine sadamasse.

Kui tekib tahtmine faarvaatrit täiendavalt süvendada, siis selleks kalandusfondist raha ei saa, tuleb ise leida. Kui raha ka leitakse, siis ei luba Euroopa kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetmed 15 aasta jooksul abi saamisest kail midagi muud peale kala liigutamise toimetada. Jabur ja täiesti meie arengu raamdokumentidele ja ootustele mittevastav seisukoht.

Merenduspoliitika näeb turismi ja kalanduse koostööd

Samal ajal on järgmise EL eelarveperioodi viie fookusgrupi all ühe eesmärgina sõnastatud just multifunktsionaalsete (väike) sadamate arendamine. Ka Eesti merenduspoliitika 2012-2020, dokument, mis valitsuses hiljuti heakskiidu sai, tõdeb, et “rannaäärse ettevõtluse kesksel kohal on turism ja kalandus, mis on omavahel seotud nii infrastruktuuri kaudu (sadamad) kui ka tegevuste kaudu (nt harrastuspüük). Seetõttu tuleb neid vaadelda koos ning leida arendustes sünergia.”

Kas “rumalus” on meile peale surutud bürokraatlikust Euroopast? Väikesadamate arenduskeskuse esindajate sõnul on Eesti riik ise oma määrusega sellise kitsendava nõude kehtestanud.

Kui oleme teinud ühel hetkel “targa otsuse”, mis mõne aja pärast on osutunud mitte nii targaks, siis äkki oleks mõistlik oma seisukohti korrigeerida. Leevendame nõudeid, muudame lepinguid ja avame sadamad multifunktsionaal-sele kasutusele, mis aitab neid ka paremini majandada.

Ülalkirjeldatud kitsaskoha lahendamine oleks kiireim võimalus väikesadamate arendustegevuse hoogustamiseks ja sadamavõrgustiku väljaarendamiseks. Põllumajandus- ja majandusminister võiksid korra tõsiselt maha istuda ja törtsu meremehejuttu puhuda, mille tulemusena mõlema valdkonna huvid kaetud saaksid.

Riigikogu merenduse toetusrühm toetab ka väikesadamate arenduskeskuse tulevikku suunatud kahte põhilist ettepanekut: väikesadamate esindajate kaasamist võimalike arendatavate sadamate valikuprotsessi ja võimalikult varajast toetusreeglite väljatöötamist, et juba 2014. aastal, kui Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendid avanevad, oleks võimalik kohe asuda neid investeerima, mitte aga alles pliiatsit teritada, et kaasaja nõuetele vastav reeglistik kirja panna.

 

Allikas: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=50799

 
Märts
2024
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31