Uudised

Toimus arutelu Võrtsjärve kaluritega angerja alamõõdu teemal

13. juuli 2016

 

12. juulil 2016.a. toimus Valma infopunktis arutelu Võrtsjärve kaluritega. Teemadeks olid Veetede Ameti poolne palve mõrraomanikele järve mõõdistustööde jätkamiseks, angerja alammõõdu suurendamine ning peenkala probleem.

 

Veeteede Amet andis teada, et raske on kaluritega kontakti saada, kuna palju mõrdasid on numbrita või on number loetamatu. Võimalus on mõõdistustustööd katkestada, ja teha seda sel ajal kui mõrdasid järves pole, aga see lükkaks Võrtsjärve veeteede kaardi valmimise veelgi kaugemasse tulevikku.

Kohapeal saadi siiski kontakt juba mitme mõrra omanikuga. Veeteede Ameti poolt on koostatud nimekiri koordinaatidega, kelle mõrrad on veel tuvastamata. Palume mõrraomanikel endast märku anda, et leppida kokku võimalused mõõdistustööde jätkamiseks. Kontaktid on leitavad nimekirja allosas.

 

Arutati angerja alammõõdu suurendamise teemat. Ain Järvalt Limnoloogiakeskusest tegi ülevaate angerjasaagi pikkus-kaalu koosseisust 2016.a. (ettekanne). Analüüs näitas, et  ligi 17% kaalulisest saagist moodustavad alla 60 cm angerjad. Kohalik kalur hr. Pärgmäe andis teada, et tema eelmise nädala saagi põhjal tehtud analüüs näitab, et protsent  on veelgi suurem, ligi 40%.  See oleks kalurile majanduslik löök, eriti arvestades seda, et turule on lisandunud angerjakasvatusi, kes on suured konkurendid.

Liigi säilimise või muid „kalateaduslikke“ põhjendusi alammõõdu suurendamisel pole, on vaid majanduslik põhjendus. Angerjaid saab samuti müüa kaalu järgi, nagu seda tehakse nt latika puhul. Kellel väikese angerja jaoks turgu pole, võib need järve tagasi lasta. Alternatiivina pakuti ka püügivõimsuse vähendamist.

Ühine arusaam oli siiski, et alamõõdu suurendamise ettepanekut ministeeriumile ei esitata.

 

Peenkala probleem: Ain Järvalt andis teada, et on plaanis koostada pilootprojekt, mille raames katsetataks kalaväetise tootmist peenkalast. Kuna kalurid tõmbavad peenkala nagunii juba paati, siis tuleb leida võimalus, kuidas seda realiseerida ja milline hind tekitada. Võimalus on kalaväetise tootmine, mis ei eelda seda, et kala peab  värskena jää all hoidma. Kuna latikal on ühine toidubaas angerjaga, siis oleks peenlatika väljapüük kasulik ka angerja saagikusele. Kala segataks turbaga ja laagerdatakse nt silohoidlates. Projekti elluviimine aitaks lahendada peenkala probleemi ja tekitaks huvi ka kaluritel peenkala mitte järve tagasi lasta.

 

 

 

 

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31