Uudised

Võrtsjärve ääres lõppes lõikusaeg

24. märts 2009

OÜ Järveroog tegevjuht Priit Sepp (paremal) ja ta sõbrast abiline Martin Ämäläinen on praegu väga tegevad Valma kalurikülast pärit vana pressi taga, millega saavad kaks meest päevas valmistada kuni 40 ruutmeetrit rooplaati.



OÜ Järveroog tegevjuht Priit Sepp (paremal) ja ta sõbrast abiline Martin Ämäläinen on praegu väga tegevad Valma kalurikülast pärit vana pressi taga, millega saavad kaks meest päevas valmistada kuni 40 ruutmeetrit rooplaati.

Seppade perefirma Järveroog väike kombain on taas varju all järgmist talve ootamas, sest selleks aastaks on pilliroog Võrtsjärve äärest niidetud. Nüüd käib selle töötlemine.

«Ei olnud väga hea aasta lõikuseks,» märkis OÜ Järveroog juhataja Andrus Sepp. «Vesi oli kõrge, kvaliteetne peenike katuseroog jäi vee alla. Jää peal olev roog on jäme.»

Seppade perefirma Järveroog väike kombain on taas varju all järgmist talve ootamas, sest selleks aastaks on pilliroog Võrtsjärve äärest niidetud. Nüüd käib selle töötlemine.

«Ei olnud väga hea aasta lõikuseks,» märkis OÜ Järveroog juhataja Andrus Sepp. «Vesi oli kõrge, kvaliteetne peenike katuseroog jäi vee alla. Jää peal olev roog on jäme.»

Vaatamata sellele põristasid Andrus Sepp ja ta tislerist poeg Priit Sepp mõned nädalad oma väikse kombainiga Võrtsjärve äärt pidi Jõesuust Tamme paljandini, et niita sealt nii palju kui Natura linnukaitsealal võis ja sai.

Tänavu õnnestus neil koguda ligi paarkümmend tuhat kahlu pilliroogu. Sellest tehakse vanadele palkmajadele soojustuseks passivat rooplaati, vähene kvaliteetne roog pannakse kõrvale katuste tegemiseks.

Rooplaadi valmistamiseks leidsid Sepad vana pressi, millega nõukogude ajal tehti sama tööd Võrtsjärve-äärses Valma kalurikülas. Sama tööd tegev uus plaadimasin maksab ligi kaks miljonit krooni. «Meil ei ole sellist raha investeerida,» märkis Andrus Sepp.

Ja praegu ei näe ta sellises väljaminekus mõtet: vana pressiga teevad kaks inimest päevas ligi 40 ruutmeetrit rooplaati, uue masinaga valmistavad kaks inimest päevas 60 ruutmeetrit soojustusmaterjali.

Võrtsjärve ääres kasvab pilliroogu 1500–2000 hektaril. Peale Järveroo niitis tänavu Võrtsjärve pilliroogu ka üks sakslaste firma.

«Rohkem rooniitjaid Võrtsjärvel polegi,» ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskasutuse spetsialist Voldemar Hurt.

Läinud nädalal käis Voldemar Hurt koos paari kolleegiga Järveroo tööd vaatamas ning Seppade jaoks oli sel käigul jumet. Seni tuli rooniitmise luba võtta igal aastal, nüüd arvasid ametnikud, et seda võib anda kuni viieks aastaks.

«Mida rohkem niidetakse, seda paremaks roog läheb,» selgitas Voldemar Hurt. «Sellepärast on tähtis, et sama firma saaks kord juba niidetud ala kasutada mitu aastat.»

Samuti võib kõne alla tulla praegu 1. märtsini kestva niitmisaja pikendamine juhul, kui on näha, et rändlinnud lendavad kohale mitu nädalat hiljem.

Järveroog kavatseb soetada ka teise pressi. «Rooplaati tahetakse üha rohkem,» selgitas Andrus Sepp. «Vanade majade taastajaid ja ehitajaid on hästi haritud.»

Foto: Sille Annuk
Toimetaja: Vilja Kohler
Allikas: Tartu Postimees

 
Juuli
2021
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31