Tänavu pesitseb Võrtsjärves asuval Tondisaarel umbes 30 kormoranipaari, see aga tähendab hukku saarel kasvavatele puudele, millel linnud pesitsevad või puhates istuvad. Puudele saab saatuslikuks happeline linnusõnnik.

«Olukord Tondisaarel on üsna kehv: enamik puid on välja langemas, ennekõike need, millel on pesad,» nentis Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt. «Sügiseks jääb lehestikku ilmselt vähe järele.»

Järvalti sõnul näevad linnusõnnikuga valgendatud tüved välja kui kunstpuud ning nende taastumine võtaks aastaid aega. Kormoranid on aga visad vanast kolooniast loobuma.

Eriti palju oli kormorane saarel kevadel, kui pesapaiga pärast käratses umbes 700 lindu.

Vastuseks ühe kaluri soovitusele viia saarele kährikuid arvas Järvalt, et need kormoranide kolooniat ei mõjuta, sest nende lindude pesad on puude otsas. Vaid puude puududes teeb kormoran pesa maapinnale. Küll aga on saarel maas ja roostikus arvukalt partide, kajakate ja tiirude pesi, mida kährik kindlasti laastaks.

Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et vastavalt keskkonnaameti soovitusele pesitsemisajal linde mitte häirida ei toimu suve keskpaigani Tondisaarel mingeid üritusi. 30. juulil on seal ümbritsevate valdade ühisüritusena simman.

Vikipeedia andmetel kasvab saarel üks kuusk, kaski, pärni, lepavõsa ja kibuvitsapõõsaid ning laugeid kaldaid katab ja ümbritseb roostik.